Autor:
Žanna Politsinski

Näitusel „Ladina köök“ räägitakse lugusid keskaja meditsiinist ja apteegiärist

Oskar Luts on elavalt kirjeldanud autobiograafilises mälestusteraamatus „Ladina köök“ oma õpinguid farmaatsia erialal Tartu Ülikoolis. Reedel, 8. detsembril avataval Tartu Ülikooli botaanikaaia samanimelisel näitusel saab teadmisi keskaja meditsiinist, apteegiärist ja kloostriaiandusest ning apteekide rollist minevikus ja praegu.

Sõna ’apteek’ oli olemas juba antiikajal ja tähendas algselt veiniladu, hiljem kasutati ladinakeelset sõna apotheca mitmete teiste laoruumide tähenduses. Arvatavasti 4. sajandil eKr hakati selliselt nimetama ka ravimite ja nende koostisainete säilitamiseks mõeldud ruume. Ladina köögiks nimetati apteek alles aastasadu hiljem.

Oskar Luts (1887–1953) on Eesti kirjanik ja farmatseut. Ta töötas peaaegu kakskümmend aastat mitmesugustes apteekides: 1903. aastast oli ta apteekriõpilane Tartus ja Narvas, alates 1908. aastast tegutses apteekides Tallinnas ja Peterburis –  tema enda sõnade järgi töötas ta ladina köögis. Aastatel 1911–1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Proviisori õpiaastatest on ta haaravalt kirjutanud mälestusteraamatus „Ladina köök“ – kõiki neid nähtusi, sündmusi ja meeleolusid annab kirjanik edasi, nagu kirjutaks ta neid maha oma päevikust, niivõrd detailselt on need säilinud ta mälus. Sellisena on neil detailidel suur tähtsus ajavaimu ja inimeste mõistmiseks.

On olnud aegu, mil apteegi all mõisteti ravimeetodit kurja vaimu väljaajamiseks. Apteekrid tegelesid siis ka astroloogiaga ja valmistasid hundikarva tuhast preparaate. Tänapäevase apteegiärini oli siis veel pikk tee ees.

Raeapteeker oli keskajal linnakodaniku usaldusmees ning kodanik tema klient ja hoolealune. Keskaja apteek oli lisaks ravimite valmistamise, müümise paigana ka väga menukas kokkusaamise koht – siin ajasid linnakodanikud juttu, kuulasid uudiseid, jõid klaasi veini. Apteegis kohtusid raehärrad ja kaupmehed kaugemate külalistega ning vaagisid sõbralikus õhkkonnas olulisi päevakajalisi küsimusi. Lisaks võis keskaja linnakodanik apteegist osta nii kondiitritooteid, kirjatarbeid, vürtse, maitseaineid kui ka parfüümi ja seepi.

Lääne-Euroopa linnades kasvas apteekide arv pidevalt. Maailma mõõtmeis üsnagi väiksel Eesti alal tegutsesid kaks apteeki teineteisest vähem kui kahesaja kilomeetri kaugusel juba enne vabamüügiapteekide avamist Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Leedus, Venemaal. Tallinna Raeapteeki mainiti esimest korda 8. aprillil 1422 – see on Euroopa üks vanim jaemüügiapteek, mis on algusest peale asunud samades ruumides. Ka on Tallinna Raeapteek teadaolevalt vanim seniajani tegutsev Tallinna ettevõte ja tervishoiuasutus. Tartu esimest apteeki mainiti esimest korda 1430. aastal. Aja jooksul muutusid apteegid teaduslaboriteks, milles pandi alus ravimite ja paljude muude keemiliste preparaatide ulatuslikule uurimisele ning valmistamisele.

Näitus „Ladina köök“ avatakse 8. detsembril ja jääb avatuks kuni 28. jaanuarini. Näituse ajal on müügis Tallinna Raeapteegi tooted, mis sobivad jõulukingituseks nii iseendale kui ka lähedastele: käsitöö martsipan, unetee, lavendliga vannisool, klaretivürtsid, angervaksa siirup, mängukaardid „Sinine käoking“.

Näitust saab külastada kasvuhoone lahtiolekuaegadel botaanikaaia piletiga.

Kuraatorid: Žanna Politsinski ja Annela Nõmmik
Kujundaja: Margot Sakson

   

Ülased

Homme avatakse Tartu Ülikooli botaanikaaias näitus „Hiiumaa imelised ülased“

Mardikas

Huvipäev „Putukate ja ämblike kevad“

üritused Tartus - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Aprillikuu loodusluuleõhtul esineb Sirel Heinloo